Raske teema minu jaoks. Esiteks sõltus asi väga ilmast. Alguses paistis, et päris udu enam ei tulegi. Päevad külmad ja õhtul enam seda ei teki. Mõte liikus igasuguste alternatiivlahenduste ümber: lihtsalt fookusest väljas, aga dekoratiivne pilt; mingi joodik, keda võib Uduks kutsuda; udu aknal koos mingi teksti või pildiga; udu duššikabiini seinal, koos läbikumava figuuriga jne.
Kuna sattusin Leigole ja seal korraldati suurem tossutamine, siis tegin "igaks-juhuks-pildi". Suits meenutab udu ja kui muud midagi ei saa, siis on see vähemalt olemas. Tüübid tegid künkanõlvale palju väikesi lõkkeid ja siis viskasid sinna peale märja põhu, mis valget tossu tekitas. Siin see pilt on. Canon 30D, 1/1600, 5,6, 50mm, kontrasti tõstetud.
Viimane nädalavahetus õnneks keeras ilma soojaks ja õhtul oli loota ka päris udu. Pakkisin neljapäeval poole üheksa paiku kaamera ja statiivi auto peale, lehvitasin küsiva ja pisut etteheitva pilguga kaasale ja sõitsin udu otsima. Panin panuse Tallinna ringtee äärsete põldude peale. Alguses sattus ette ainult lõkke- ja korstnasuits. Oli väga kummaline ilm - tuulevaikus ja suitsu surus maha. Toss kogunes maapinna kohale - see ei hajunud ära ja jäi sinna siis selliste valgete pilvekestena hõljuma. Kõige kummalisem viirg tekkis Jälgimäe kandis. Sellest tegin panoraami, mille panin siia puhtalt reportaaži eesmärgil. 1/125, 4, 187mm, panoraam 14-st portrait kujul pildist, käe pealt tehtud.
Udu ei taistnud endiselt mitte kusagil. Kümne paiku lõpuks ma siis nägin seda Kanamal põllu peal metsa ääres. Sättisin oma kolmjala üles ja proovisin alustuseks standardobjega. Aga selline maastiku üldvaade ei andnud midagi. Võtsin siis pika toru ja keskendusin udusele põllunurgale. Siit tuli esimene (ja ka viimane) pilt, mis mulle midagi sellist hakkas meenutama, mida lootsin. Udu tekitas sellise mõnusa müstilise miljöö, aga puudu jäi objekt - oleks võinud olla mõni puu või küün, aga sellist ilusat kohta ei leidnuki. Udu laienes väga ruttu ja varsti olin ise ka udu sees. Siis ei tulnud midagi enam välja - udu ei eristunud ümbrusest, kuna see kattis kogu vaatevälja. Läks ka kottpimedaks. Pilt ise on siin: 20sek statiivilt, ava 11, 127mm, levelitega mässasin, et pilti dramaatilisemaks saada ja croppisin taeva välja.
Mida õppisin:
- Udu saab pildistada pigem eemalt, mitte selle seest.
- On kaks võimalust:
1. Minna õhtul või varahommikul hulkuma ja loota, et midagi ilusat satub ette.
2. Hoida igapäevaselt silmad lahti ja teha endale märkmeid huvitavate kohtade osas, kuhu võiks udu ajal konkreetse eesmärgiga tagasi minna, et siis mõnest raagus puust udu sees üks creepy pilt teha.
Miskipärast tekkis tunne, et udu pildistamise puhul on see teine variant tulemuslikum.
- Õhtul pimenemise ja udu tekkimise ajal on saa aja-aken väga lühike, mille jooksul midagi teha saab. Paarkümmend minutit. Ilmselt hommikul 4-6 vahel on rohkem aega.
Tuled Kanama ristist Pärnu mnt poolt suunaga Sakku. Enne Jälgimäe teeristi umbes suure sinise liiklustahvli juurest vaata paremale selja taha. Seal on eemal teeservas mingi põõsas või muu tuust.
VastaKustutaEt kui teinekord hädapärast objekti vaja läheb või midagi ;)